Katk ja kool

Igal neljapäeval ilmub just siin blogis Studioosuse lood. Ahjusoojalt ja kontaktivabalt. Tänase loo autor on Doris Abe.

Kuidas sina mõtled katkust? Kui hinge sa võtsid neid ajalootunde koolis, kus räägiti kui palju rahvaarv laastava pandeemia tõttu vähenes? Tõenäoliselt mitte palju, sest see on nii kauge minevik, ammu möödas ja üldse on need ju ainult numbrid. Aga kuidas mõjutavad sind igapäevased Postimehe graafikud uutest nakatunutest, aktuaalsest nakatumiskordajast, haigusjuhtude jaotusest maakonniti, haiglakohtadest ja muust taolisest? Siin peab iga lugeja ise vastama, kuna elusolendid reageerivad välistele mõjutustele väga erinevalt. (Samuti olid võib-olla just sina see, kes ajaloo kodutööd kirjutades südamest leinas kõiki katkude, sõdade ja looduskatastroofide ohvreid.)

Kui korallide elukeskkonna temperatuur tõuseb, tekib neil stress, mille tõttu tõukavad nad endast välja endaga sümbioosis elavad vetikad, mille tulemusena korall muutub täiesti valgeks, mis üldjuhul lõpeb koralli surmaga. Samas tehti uuringuid stressi mõjust vöödilistele fundulustele (minu uued lemmikkalad), kelle elukeskkond on liikuva eluviisi tõttu väga varieeruv. Seetõttu püstitati hüpotees, et välised faktorid nende stressitaset märkimisväärselt ei mõjuta. Uurimise käigus selgus vastupidiselt, et fundulused kogevad tugeval määral stressi keskkonnamuutuste tulemusena isegi, kui muutused on korduvad ehk nii-öelda harjumuspärased. Need tublid kalad lihtsalt saavad oma stressiga paremini hakkama kui korallid või keskmine inimene. 

Samaliigilistele olenditele, sealhulgas üliõpilastele, mõjuvad mitte üksnes välised faktorid erineva intensiivsusega, vaid ka nendest tingitud samatasemeline stress ei mõjuta kõiki elusid ühtviisi. See selgitab ka lugemata arvu „Kuidas sessistressiga toime tulla“ stiilis artikleid. Ära muretse, see ei ole üks neist.

Kogu ühiskond on täiesti erakordses olukorras, millega toimetulekut me alles õpime. Agarad teadlased avaldasid juba 2020. aasta lõpuks uurimuse veebieksamite mõjust üliõpilaste stressitasemele ja käitumisharjumustele. Valimiks olid Jordani ülikooli meditsiinitudengid. Uuringus osalenud tudengite kofeiini tarbimine nii kohvi kui energiajookide näol, suhkru ja kiirtoidu tarbimine ning suitsetamine tõusis märgatavalt. Samas vähenes füüsiline aktiivsus, unetundide arv ja kvaliteet.

Teadlastel, minul ega kellelgi teisel pole kindlaid üheseid vastuseid, kuidas taolisi distantsõppe negatiivseid tagajärgi vältida. Küll aga on esimene samm aktsepteerida, et see on tegelikult ka täiesti okei, kui sa ei tee praegu iga päev 10 000 sammu või sööd kolmandat päeva järjest hommikusöögiks külmutatud friikartuleid. Anna endale need puhkepäevad andeks ning proovi aeg-ajalt paar tiiru ümber maja teha ja kontrollida, et maailm on ikka alles, kuna värske õhk ning liikumine on ka efektiivne leevendus liigsele stressile. Samuti on igal pilvel ka hõbeäär ning märkimisväärne hulk uuringus osalenud Jordani ülikooli tudengeid andis teada, et suurenenud on perega veedetud kvaliteetaeg, kuna distantseksamite tõttu puudub vajadus eksamiperioodil pidevalt viibida ülikoolilinnakus.

Kui tunned, et praeguses olukorras on millegipärast palju raskem õppida, siis ka see on loogiline. Juba 2004. aastal jõudsid käitumisteadlased ühese soovituseni õppida pigem grupis kui individuaalselt, kuna leiti, et õpigrupis omandasid tudengid materjali efektiivsemalt. Ka enne seda oli jõutud samale järeldusele, kui selles uuringus avastati põhjus – konspektide jagamine aitas õppuritel enda märkmetest paremini aru saada. Hea uudis selle juures on, et õpigrupid saavad ka virtuaalselt eksisteerida. Looge ühised failid eelistatud pilveprogrammis, tehke videokõnesid või muu variant, kuidas läheneda teemadele eraldi, aga koos.

Tegelikult on kogu selle artikli moraal väga lihtne. Ära ole korall, ole vöödiline fundulus! Maailmakord on pahupidi, kõik on stressis ja keegi ei tea, kaua see kõik veel kestab. Need vahvad videod virtuaaltrennidest või pildid katsetatud retseptide järgi tehtud küpsetistest ja lõunapausidel avastatud maalilistest matkaradadest ei tähenda, et teised pole mõjutatud ümbritsevast. Ka Antoine de Saint-Exupery romaanist „Väike prints“ tuntud rebane ütles, et vaikimine ei tähenda veel, et valus ei oleks.